Kodulugemine

Rootslane Astrid Lindgren (1907–2002) on maailma olulisim lastekirjanik. Esimesed Bullerby laste lood ilmusid juba 1947. aastal, autor on inspiratsiooni saanud iseenda lapsepõlvest. Ilon Wiklandi illustratsioonidega teos pajatab kuue lapse elust ja tegemistest vaid kolme majaga Bullerby külakeses. Bullerby on üks suur-suur idüll!

Jaanus Vaiksoo (s 1967) on Eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik, kelle loomingule on omane tegevuslikkus ning poistekeskne ja looduslähedane elukujutus.

Ühel kenal talvepäeval hakkavad kaks sõpra koolist koju minema. Värskelt mahasadanud lumi toob kaasa vastupandamatuid ahvatlusi ja kodutee venib mitme tunni pikkuseks. See on lõbus lugu kahe koolipoisi seiklustest ja talverõõmudest.

Kristiina Kass (s 1970) on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija.

Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaalia-tädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee.

Lasteraamat kirjeldab Eesti päritolu Rootsi kunstniku ja illustraatori Ilon Wiklandi (s 1930) lapsepõlve, sõjasündmusi ja põgenemist üle mere. Wiklandi 90. juubeliks valmis tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“: mööda Eesti raamatukogusid rändav ainulaadne kohvritesse pakitud näitus jutustab lastele lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest.

Ilon Wikland on 1937/1938 õppinud meie kooli 1. klassis ja kandnud meie imeilusat koolivormi. Kunstnik on lütseumis külas käinud ja meie õpilastele oma tööst rääkinud.

Kristiina Kass (snd 1970) on üks 21. sajandi viljakamaid ja armastatumaid lastekirjanikke. Peale selle, et ta kirjutab, on ta teinud paljudele oma raamatutele ka illustratsioonid.

Kristiina Kassi lasteraamatud, mille hulgast valida

• „Käru-Kaarel“ (illustreerinud Kristiina Kass; Tiritamm, 2006)
• „Samueli võlupadi“ (illustreerinud Kristiina Kass; Tänapäev, 2006)
• „Petra lood“ (illustreerinud Kristiina Kass; Tänapäev, 2008)
• „Peeter ja mina“ (illustreerinud Kristiina Kass; Tänapäev, 2009)
• „Nõianeiu Nöbinina“ (illustreerinud Heiki Ernits; Tänapäev, 2010)
• „Õpetaja Kusti kummitab“ (illustreerinud Heiki Ernits; Tänapäev, 2012)
• „Unelinnu pesa“ (illustreerinud Kristi Kangilaski; Päike ja Pilv, 2013)
• „Elle ja Kalle koduvideo“ (illustreerinud Heiki Ernits; Päike ja Pilv, 2014)
• „Sandri mikroskoop“ (illustreerinud Marja-Liisa Plats; Tänapäev, 2014)
• „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“ (illustreerinud Heiki Ernits ; Tänapäev, 2015)
• „Lõvi Leo“ (illustreerinud Joonas Sildre; Tänapäev, 2018)
• „Kuninganna Karoliina prillid“ (illustreerinud Tuulike Kivestu-Rotella; Kristiina Kass 2023)

Mika Keränen (snd 1973) on Soome päritolu Eesti lastekirjanik. „Armando“ on lugu Kivimäe kooli esimese klassi poisist, kes on õnnetu, kuna teised ei taha mängida temaga vahetunnis jalkat. Kuni ta lõpuks saab platsile… Raamat räägib Argentinast Eestisse elama asunud poisist, kelle jaoks uue paigaga kohanemine ei laabu esialgu just kõige ladusamalt. Raamatus väärtustatakse sallivust teiste rahvuste vastu ja näidatakse, kuidas jalgpall võib inimesi ühendada.

Kui hoogu satud, loe läbi ka „Armando ja Ahjulinnud“ (Keropää, 2021), „Armando suvelaagris“ (Keropää, 2022), „Armando Inglismaal“ (Keropää, 2023), „Armando kohtunikuna“ (Keropää, 2023).

Maailmakuulus rootsi lastekirjanik Astrid Lindgren eelistas kõigist tema teoseid illustreerinud kunstnikest just Eestist pärit Ilon Wiklandi. Wikland ise on väitnud, et joonistas alati eesti lapsi ja elustas siinset lapsepõlve. Eestis veedetud aega meenutab ta ka raamatus „Epp, Sammeli ja mina“. Kui uurid hoolega raamatu kaanepilti, siis näed tuttavat koolivormi.

Imbi Paju (snd 1959) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör, kelle raamat „Kadrioru aednik“ viib nii väikesed kui suured lugejad rännakule Eesti rohelisse ajalukku.

Läbi väikese Käbi silmade avaneb vaade 1960. aastatesse, mil Eestis valitses võõras võim, ent põlvest põlve vestetud jutustuste kaudu elas edasi armastus rohelise maailma vastu. Näeme, kuidas laps kasvab varakult loodusega üheks, sirgub koos taimede, puude, mesilaste, lepatriinude, lindude, köögi- ja puuviljadega, marjade ja meega – kõige sellega, mida võib leida päris paikadest Eestimaal. Mõistame ühes Käbiga, et oleme meiegi sellesama looduse osa ning on meie töö seda kaitsta ja säilitada, nii et jätkuks järeltulevatele põlvedelegi. Käbi lugu näitab ilmekalt ka seda, kui olulised on põlvkondadevahelised sidemed. Esimesed tarkused saame kaasa vanematelt, vanavanematelt ja teistelt pereliikmetelt, kes õpetavad meid märkama ümbritsevat keskkonda, arvestama teistega ja tulema toime enda emotsioonidega.

Kõige selle kõrval on „Kadrioru aednik“ lugu sellestki, kuidas väike maa areneb riigiks.

Ka 2. klassis loetakse klassis läbi mõni tuntud või vähemtuntud muinasjutt kuulsa prantsuse muinasjutuvestja Charles Perrault’ (1628–1703) sulest. Mõni lugu on suisa hirmus, nii et need võib edaspidiseks jätta, aga „Tuhkatriinu ehk kuldkingake“ ja „Uinuv Kaunitar“ on lütseumlastele hädavajalikud tekstid – kuidas muidu mõistaksime nende järgi lavastatud ballette?

Fr. R. Kreutzwaldi (1803–1882) „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ hulgast leiab õpetaja mõne, mis just 2. klassile eriti hästi sobib. Kodus lugedes tasuks valida mõni selline väljaanne, mida ehivad Günther Reindorffi (1889–1974) illustratsioonid, ja lugemise kõrvale pilte uurida. Kui loed, saad näiteks teada, mis kasu on targast mehest taskus.