Kirjutas Teele Kivirähk (IXb)

Luuderohuväätidesse mässitud kivitrepil kajab kontsaklõbin. Pärani aulauksest astuvad sisse võrratutesse rüüdesse riietunud abituriendid. Mängima hakkab muusika. Ball on alanud.

Lütseumi balli ajalugu

Lütseumi esimene ball toimus aastal 1996, ning sellest ajast saati on ball toimunud igal aastal, vahele jäid vaid aastad 2020 ja 2021, mil tervise hoidmiseks tantsupeod ära jäeti. Aastal 1996 oli ball praegusest pisut erinev ‒ külalistele pakuti ka alkoholi ning meelt lahutas lastevanemate orkester. 

Balli korraldavad üheteistkümnenda klassi õpilased tänutäheks ja mälestuseks abiturientidele, kes peagi oma koolitee lõpetavad. Igale ballile valitakse ka teema, mis mõjutab ruumi kaunistusi, esinejaid ning balliliste kostüüme.

Mis oli selle aasta balli teema ja mida see tähendab?

2022. aastal oli balli teemaks Bal du moulin de la galette. Kel kunstitestideks korralikult õpitud, teab, et just seda pealkirja kannab üks Auguste Renoiri kuulsamaid maale (eesti k   „Pannkoogijahuveski“).

Tol maalil on kujutatud lihtrahva tantsupidu, mis leidis aset ühe Montmartre’il asuva veski ümbruses. Veskis sai süüa pannkooke ning pühapäevaõhtuti koguneti selle ümber tantsima ja einestama, kusjuures kõik naised said sisse tasuta. Inspireerituna sellest omapärasest ja rõõmsast rahvamassist, lõi Renoir energiast ja särast pakatava maali, mis tänase päevani inimesi end vaatama meelitab.

Auguste Renoir „Bal du moulin de la Galette“ (1876, Orsay muuseum)

Moulin de la galette tänapäeval

Mida ballil tehti?

Ballil hoidsid tuju hea ja tantsumuusika kõlamas Georg Otsa muusikakooli noored artistid. Klahvpillidel mängis oma endistele lennukaaslastele Mihkel Mäekalle. Kõlasid nii rumba, valsi, tša-tša, fokstroti, tango kui ka veel paljude teiste tantsude viisid. Juuksed lehvisid, silmad särasid, jalad keerlesid. Õhtut juhtisid Lana Pihela ja Otto Jürgens 11.b klassist.

Georg Otsa muusikakooli bänd. Foto: Margaret Rahu

Esimene, kes ballikülaliste meelt lahutas, oli mustkunstnik Richard Samarüütel. Tema illusioonid panid kõik pealtvaatajad ahhetama. Kogu gümnaasiumi silme all suutis härra mustkunstnik Helina Raali hammaste vahel oleva mängukaardi kaarti puudutamata ära vahetada, lugeda näoilmetest lütseumlaste kätte peidetud nööpide värvi ja puruksrebitud ajaehe ühegi kriimuta kokku lappida. Tõeline maagia! 

Mustkunstietendus. Foto: Margaret Rahu

Teised esinejad saabusid aluspükste välkudes ‒ lavale astusid kankaanitantsijad. Kuigi ka varasematel aastatel on nad lütseumi ballidel külaliste meelt lahutanud, siis  iial varem pole aulas jalad nii kõrgele lennanud, kui need tegid seda sel aastal. Publik plaksutas rütmi kaasa ja punasemustakirjud seelikusabad lehvisid aina vägevamalt ja vägevamalt. 

Õhtu lõpus õpetas tantsuõpetaja Kristiina Siig ballilistele seltskonnatantse. Sammud saadi peagi selgeks ning õige varsti läkski lahti suur tants, kus üksteisega tantsisid peaaegu kõik ballilised. Tantsusaalis keerlesid lisaks gümnasistidele ka õpetajad. Paljudel noortel neidudel avanes võimalus lisaks klassivendadele tantsida ka näiteks direktor Peter Pedakuga ning noormehed said teiste seas pöörelda alati võluva Anne Küüsmaaga. 

Õpetajad Boris Gordon ja Anne Küüsmaa tantsuhoos. Foto: Margaret Rahu

Kuidas oli kool kaunistatud?

Moulin de la galette’i ümber on kevad ning sel puhul oli ka kogu lütseumi koolimaja kevadiseks ja värviliseks ehitud. Sajad lilleõied kaunistasid ballisaaliks muudetud aula seinu, aknalaudu ja klaverit ning laest langesid alla õrnad kangad. Muusikaklassi maha rullitud muru ja väikesed ümmargused lauad, millele olid laotatud eri värvi laudlinad, tekitasid ballilistes tunde, nagu oleks päriselt 19. sajandi aiapeole sattunud, eriti kui väikest tubast aeda sai nautida makroonide, maasikate ja alkoholivaba vahuveiniga.

Tantsupõrand ei jäänud hetkekski tühjaks. Foto: Margaret Rahu

Mida seljas kanti?

Moulin galette’ist inspireerituna tuli riiete valimisel sihtida 19. sajandi keskpaika. Maalilt torkavad silma meeste frakid, nii toru- kui ka suvekübarad. Naiste seas olid tol ajal moes suured heledad seelikud, laienevad varrukad ning pitskaelused, kaela ümber kanti paelu, juukseid hoiti peentesse punutistesse kinnitatult üleval. Õigel daam kandis kindlasti ka kindaid ja hoidis näpus lehvikut. Lütseumlased olid väga pühendunud: paljud poisid kandsid frakki, nii mõnigi tüdruk oli kätte tõmmanud siidkindad. Heidame täpsema pilgu mõnele selle aasta säravaimale riietusele.

Miia Maris Praks sõbratariga. Foto: Margaret Rahu

Foto: Margaret Rahu

Marleen Mertens 

Marleen Mertens kandis ballil suure seelikuga helesinist kleiti, mis andis talle lausa tuhkatriinuliku välimuse. Marleeni käsivarsi katsid vooruslikult pikad kindad ning ta kaelas säras pärlikee. Ballisaalis keerutades nägi ta välja nagu tõeline printsess.

Marleen Mertens kaaslasega

Ekke Julius Hellat

Ekke Julius Hellat oli otsekui maalist välja hüpanud. Tema helebeež ülikond pruunide kingade ja musta kikilipsuga oleks ilmselt ka Renoiri enda kadedaks ajanud. Unustada ei tohi ka ta täiuslikke aksessuaare ‒ noorhärra pead kattis väike kübar ning tantsust puhates sai ta toetada puust jalutuskepile, nagu ühele 19. sajandi pidulisele kombeks.

Ekke Julius Hellat kaaslasega

Elisabeth Rebrov

Elisabeth Rebrovi maani valge kleit oli üks õhtu naelu. Mitte midagi selle riietuse juures polnud juhuse hooleks jäetud. Kleidi kahekihiline kangas jättis tõeliselt kuningliku mulje ning kleidile kinnitatud kullakarva roosipross tõi kogu look’i kevadisust. Ajastu hõngu lisasid kleidile pikad helesinised kindad, pitsist lehvik ning pärlikee. Vahepeal välkusid kleidisaba alt trendikad Converse’i ketsid, mis lisasid traditsioonilisele kleidile natuke vürtsi ja omapära.

Elisabeth Rebrov

Elisabeth Rebrov kaaslasega. Foto: Margaret Rahu

Kes said balli kuningaks ja kuningannaks?

Bakki kuningaks sai Steven Jakobson ja kuningannaks krooniti Miia Maris Praks. Kroonid peas, tantsis kuninglik paar ühe tša-tša, millega peagi ka kõik teised ühinesid. Koos keereldes nägid balli kuningas ja kuninganna väga ajastutruud välja. Steven oli riietatud soliidsesse musta frakki ning Miia Marisel oli seljas heleroosa puhvvarrukatega kleit, millele lisasid omapära pärlid, lehvik ja valget siluetti kujutav pross. Noor lütseumlane, jäta meelde, ehk oli just nende kaunis riietus see, mis neile lõpuks auväärse tiitli tõi.

Balli kuningas Steven Jakobson ja kuninganna Miia Maris Praks. Foro: Margaret Rahu

Tänavune ball oli tõeliselt meeleolukas ning meeldejääv. Que de joie et que d’émotions! Järgmise aastani!